1. Kas raamatu sisu on rohkem Teie või Teie isa kooliaja põhjal kirja pandud?

 

Raamatu sisu põhineb minu kooliajal, välja arvatud vast mõni üksik seik, mis ka sellesse aega sobis.

 

 

2. Kust sai alguse mõte isaga raamatut kirjutada ja kuidas see tegelikkuses välja nägi?

 

Eks see mõte ikka isast alguse sai. See oli vist niimoodi, et mina rääkisin oma kooli naljakaid lugusid ja siis ta ühel hetkel ütles, et kuule, hakka neid asju kirja panema. Kuna ma kirja eriti panna ei viitsinud (õues oli olulisemaid asju teha), siis ta ise ikkagi korraga hetkel otsustas, et nüüd hakkame koos kirjutama. Ta oli ju enne ka romaane kirjutanud selleks ajaks. Tema põhiidee oligi, et sellist raamatut, kus kõik asjad oleks nagu 12-13-aastase silme läbi nähtud, tegelikult ju ei ole. See tähendab on, aga need on täiskasvanute poolt tagantjärgi kirjutatud ja see jutt pole enam nii ehe. Midagi sellist ta nagu rääkis ka. Tagantjärele arvan, et kuna kõik need tegelaste prototüübid (Paul, Tursa jne) olid ju alailma meil, siis isa oli kõiki neid geeniusi oma silmaga näinud. Selle tõttu tal vast ka lihtsam asjast meie moodi aru saada oli. Meie toimetamist vaadates pidi tal vist üsna tuttav tunne olema oma kooliajale mõeldes, aga ise ei osanud ta enam asju niimoodi näha ega kirjeldada. Kirjutamine nägi enamasti välja nii, et istusime terve perega õhtuti suures toas, isa juhtis seda protsessi ja pani asju kirja, aga kõik, kaasa arvatud minu õde, kes on minust 3 a noorem, ütlesid oma arvamusi. Terve perega niisiis. Vahel kirjutasime küll ka isaga kahekesi, aga eelkõige selline pilt on silme ette jäänud. Minu mälu järgi kestis see kirjutamine ikka omajagu aega, olin juba 7. klassis ja 13-aastane, kui asi ühele poole jõudis. (Kuuendas klassis alustasime vist). Ilmus see raamat ju veel mitu aastat hiljem, vist juba Eesti ajal.

 

3. Mida arvate tänapäeva noortest? Kas noored on hukas, nagu tihti räägitakse?

 

Minu teada esimene teadaolev allikas, kes ütles, et noorus on hukas, oli Aristoteles – seega noorus on kogu aeg hukas olnud. Teisiti ei saagi. Mida vanemaks ma jään, seda ilusam oma noorusaeg tundub, nii et see on vist loomulik ka. Ma olen paar aastat õppejõud olnud ja puutun seetõttu kokku noortega, kelle keskmine vanus on umbes 22 aastat. Nende hulgas on küllalt palju asjalikke, andekaid ja tublisid inimesi. See annab lootust, et elu läheb ka tulevikus ikka edasi. Eks noored ole olemuselt samasugused, inimene pole viimase 5000 aasta jooksul minu arvates üldse muutunud. Aga noori ümbritsev keskkond on küll täiesti teine. Asjade üliküllus, arvutid, tehnika. Nutitelefonid ja mis kõik veel olid minu nooruses ju asjad, millest ei osanud unistadagi. See kõik jätab vähemalt väliselt oma jälje.

 

4. Kas tänapäeval on koolilaps olla Teie arvates lihtsam või raskem? Miks?

 

Mingis mõttes on tänapäeval kergem, mingis mõttes kindlasti raskem. Meie ajal polnud arvuteid ega internetti, samuti mobiiltelefone. Enamusel klassikaaslastest, sh mul endal, ei olnud kodus ka lauatelefoni. Poes polnud ka mitte midagi saada. Aga meil oli positiivne see, et olime 90% vabast ajast õues, sõitsime ratastega ringi, mängisime palli ja tegime lollusi. Füüsiliselt olime kindlasti palju aktiivsemad. Pealegi kui sul on vähe asju, siis oskad neist lugu pidada. Lapsepõlves oli näiteks jäätist poes või putkas saada üldse mitte iga päev. Ja kui siis jäätis poodi tuli, pidi jooksuga kohale tormama, sabas seisma jne. Selle tõttu oli see jäätis lõpuks palju väärtuslikum ja maitses ka paremini. Tänapäeva lapsed ja noored liiguvad füüsiliselt palju vähem ja istuvad rohkem toas. Meil ei olnud toas nagu midagi teha, tuppa jätmine oli suurim karistus. Korra pani isa mind karistuseks matemaatikat lahendama, ja ma läbi akna nägin, kuidas klassivennad (needsamad tegelaste prototüübid) mängivad üle tee pargis jalkat. Siis oli küll eluisu otsas. Kokkuvõtteks minul oli ilus lapsepõlv ja ma kindlasti ei kadesta tänapäeva lapsi. Tol ajal oli maailm suurem, sest kõik asjad ei tulnud koju kätte.

 

5. Kas raamatu peategelaste hulgas on prototüüpe?

 

Ikka on. Tegemist ju praeguse Rahumäe Põhikooliga. Eks need kõik minu klassivennad sealt Nõmmelt on. Aga ükski neist pole avalikkusele tuntud, nii et nimed ei ütle teile midagi. Paul, Tursa, Järviste, Meeksa on kõik päris inimestest maha kirjutatud, praegu on nad vanad nagu ma isegi. Ülejäänud tegelaskujusid on rohkem eri inimestest kokku miksitud.